Ajalugu
Ajalooliselt oli Petseri klooster pikka aega Eesti õigeusklike ja eriti setode vaimulik keskus. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi klooster aga Venemaa poolele ning kloostrielu Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus hääbus. Õigeusu meeskloostri rajamise mõte oli juba aastaid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanose südamesoov ning selleks otsiti erinevaid võimalusi. Meeskloostri rajamine muutus aga konkreetseks 2024. aastal, kui Athose mäel asuva Ksenofontose kloostri vennaskonna liige, munkpreester Damaskinos, valiti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu piiskopiks.
Piiskop Damaskinosi üheks suurimaks sooviks oli rajada meesklooster ning vahendada Athose mäe vaimsust ka Eesti õigeusklikele. Elav kogemus ja side vennaskonnaga on nimelt tõelise kloostrivaimu edasiandmise eelduseks. Juba piiskopiks valimise ajal elas koos piiskop Damaskinosiga võitluselu üks eesti vend, kes soovis astuda munkade inglielusse. Vennaskonnale tuli aga leida sobiv paik vaimulikuks võitluseks.
Siin osutus suureks abiks ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kelle toetusel omandati 2026. aastal Harjumaal Kirikla külas maatükk tulevase kloostri rajamiseks. Kuni ehituse valmimiseni tegutseb klooster ajutiselt umbes ühe kilomeetri kaugusel tulevasest kloostrikrundist Üiso talus, mille Sõõrumaa andis vennaskonna kasutusse juba 2025. aastal. Selles ajutises majas asuvad nüüd kloostri kabel ja vennaskonna eluruumid.
2025. aastal pühitseti kloostri vennaskonda esimene munk, isa Paisios, ning 2026. aastal pühitseti ta ka diakoniks. Samal aastal liitus kloostri vennaskonnaga ka üks kuuletuja. Nii palume Jumalalt abi vennaskonna kasvatamisel ja kloostri ülesehitamisel.
Palume Jumalalt õnnistust selle noore vennaskonna kasvule ning et Ta aitaks kloostri rajamise edukalt lõpule viia.